Ettelugemise võistlus

Täna, 6.oktoobril, toimus Viimsi raamatukogus 4. klasside ettelugemise võistlus. Rahvajutu aastast ajendatuna oli teemaks muistendid. Osavõtjaid oli mitmest Viimsi valla koolist ja ette loeti lugusid maailma loomisest, põnevatest loodusnähtustest jne. Viimsi Kooli õpilastest osalesid Ella Tohver, Mette Marii Estorn, Grettel Juhansoo, Emil Vassiljev, Andres Daniel Suur ja Jarek Ringo. Aitäh tublidele osalejatele!

Ettelugemise võistlusest osavõtjad

Eesti kirjanduse kuu

Oktoober on eesti kirjanduse kuu!

Eeva Park on öelnud:
„Kirjandus ei saa eksisteerida ilma lugejateta, keel ei saa eksisteerida ilma kirjanduseta, rahvas ei saa eksisteerida ilma keeleta. Suurte rahvaste kõrgtasemel kirjandus on äärmiselt oluline, kuid on selge, et maailmas nn. laineid löönud kirjandus ei vaja ostjate ja lugejateni jõudmiseks pooltki sellist hoolt ja pingutust, kui meie kodumaiste autorite looming.“
Loe ka sina uuemat eesti kirjandust, valikut aitab teha väike näitus kooliraamatukogus.

 

Kääbikute päev

22.september on rahvusvaheline Kääbikute päev, sest sel päeval on Frodo ja Bilbo Paunaste sünnipäevad. Kääbikud on J.R.R.Tolkieni poolt välja mõeldud liik Keskmaal elavaid väikesekasvulisi, inimeselaadseid, heasüdamlikke ja vapraid olendeid. Esimest korda ilmus Kääbiku raamat Londonis 1937.aastal. Esimene tiraaž võeti hästi vastu ja juba paari kuu pärast trükiti raamatut juurde. Eesti keeles ilmus raamat esmakordselt 1977. aastal Lia Rajandi tõlkes. Tänaseks on raamatut tõlgitud enam kui 40 keelde ja 2012.aastal valmis ka film.

 

 

Uut septembris

A. Hansen “Ekraaniaju : kuidas digisõltuvus meie tervist ja heaolu mõjutab” Varrak, 2020

Kiire elutempo, pidev stress ja alalist internetiühendust eeldav elustiil mõjutab meie aju ja enesetunnet. Meil on üha raskem keskenduda, me magame halvasti, meie empaatiavõime väheneb. Raamatus räägitakse kuidas aju toimib ja mis juhtub, kui me vaatame igal võimalikul ja võimatul ajal oma arvutisse või nutitelefoni. Kui soovid saavutada kontrolli oma nutiseadmete kasutamise kohta, siis loe kindlasti seda raamatut.

 

 

 

 

 

 

K. Plado, K. Stunts “Sõnamängude ja nuputamisülesannete lugukogu” Studium, 2020

Käesoleva raamatu abil saab arendada laste tähelepanu ning parandada lugemise tehnikat ja funktsionaalse lugemise oskust. Lood on jaotatud viide ossa: pildi ja sõna lood, liidetud ja lahutatud sõnade lood, tähevahetuslood, peidetud sõnade lood ning mitme tähendusega sõnade lood.

 

 

 

 

 

 

 

L. Klein “Minu esimene raha” Hadley OÜ, 2020

Trükitähtedega raamat väikesele lugejale. Lugu sellest, kuidas Karl teenis päris esimese oma raha ja õppis seda nutikalt kasutama. Hea abivahend lapsevanemale, kuidas lapsega rahast rääkida ning kindlasti ka abimees inimeseõpetuse tunni teema illustreerimiseks.

Kas te tunnete tüdrukut, kes elab üksi, on silmatorkava välimusega, ei käi koolis ja on seetõttu peaaegu kirjaoskamatu, suhtleb kõigiga familiaarselt, jutustab luiskelugusid ning kodus on tal ahv ja hobune? Loomulikult on see Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk ehk siis Pipi Pikksukk.

21.mail 1945.aastal ilmus esimene Pipist jutustav raamat Rootsis, eesti keeles ilmus Pipi 1968.aastal. Seega tähistab Pipi Pikksukk juba 75. sünnipäeva. Ta on olnud paljude poiste ja tüdrukute lemmikraamatukangelane ja on seda ka kindlasti edasi. Pikka iga Pipile ja tema lugudele!

„Väike väänik, anna asu, et ma suureks eal ei kasu.” 

Raamatu ja roosi päev

23.aprill on kuulutatud rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks. Just täna tähistatakse raamatu ja roosi päeva. Kuupäev on igati kirjanduslik, sest täna on sünniaastapäev H. Laxnessil ja V. Nabokovil aga on ka W. Shakespeare surma-aastapäev. See on hea päev raamatutele ja lugemisele tähelepanu pööramiseks. Kodus olles vaata üle oma raamaturiiul, korrasta see ja võib-olla leiad sealt mõne loetud raamatu, mida saad sõbrale edasi kinkida.

Toredaid lugemiselamusi!

Rahvusvaheline haikupäev

Täna on haikupäev!

Haiku on jaapani päritoluga luulevorm, mis klassikalisel kujul koosneb kolmest värsist.

Rahulikke pühi!

Head lasteraamatupäeva!


2020 – Sõnanälg
2. aprillil tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. IBBY Sloveenia sektsioon on saatnud selleks puhuks maailma lastele sõnumi, mille kirjutas lastekirjanik Peter Svetina (1970). Plakati autoriks on sloveeni tuntud lasteraamatuillustraator Damijan Stepančič (1969).

Sõnanälg
Peter Svetina

Minu kodukandis löövad põõsad rohetama aprilli lõpus või mai alguses. Peagi asustavad neid liblikakookonid. Need näevad välja nagu vatitupsud või suhkruvatitordid. Röövikud närivad lehti, kuni põõsad on paljaks söödud. Kui röövikutest arenevad liblikad, lendavad nad minema, kuid põõsad ei hävine. Suve saabudes lähevad need uuesti roheliseks. Ikka ja alati.

Selline on ka pilt kirjanikust, luuletajast. Kirjapandud lood ja luuletused lendavad minema, saavad raamatuteks ja leiavad oma lugejad. Autor seevastu on kui tühjaks imetud. Ja see kordub ikka ja alati.

Aga mis saab lugudest ja luuletustest edasi?

Ma tean ühte poissi, kellele tehti silmaoperatsioon. Pärast operatsiooni tohtis ta kaks nädalat vaid paremal küljel lamada ja seejärel ei tohtinud ta kuu aega mitte midagi lugeda. Kui ta siis lõpuks poolteist kuud hiljem raamatu kätte võttis, oli tal tunne, justkui ahmiks sõnu kausist lusikaga. Justkui ta sööks neid tõemeeli.

Ma tean ka ühte tüdrukut, kellest sai õpetaja. „Vaesed on need lapsed, kellele vanemad pole raamatuid ette lugenud,“ on ta öelnud.

Sõnad lugudes ja luuletustes on toit. Mitte see toit, mida keha vajab ja mis kõhtu täidab, vaid vaimu- ja hingetoit.

Kui inimene on näljane ja janus, tõmbub kõht kokku ja suu kuivab. Ta püüab leida midagigi süüa, kas või tükikest leiba, kausitäit riisi, maisi, kala, banaani. Mida näljasemaks ta läheb, seda kitsamaks muutub silmavaade ning inimene on pime kõige muu suhtes peale suutäie, mis isu kustutaks.

Sõnanälg väljendub teistmoodi: rusutusena, ükskõiksusena, ülbusena. Sõnanälja all kannataja ei adu, et ta hing väriseb külmast; ei mõista, et ta kõnnib endast mööda midagi märkamata. Osa tema maailmast põgeneb ta juurest, ilma et ta ise sellest aru saaks.

Sõnanälga kustutavad lood ja luuletused.

Aga kas neil, kes pole kunagi sõnadest rõõmu tundnud, on üldse lootust seda nälga kustutada?

On küll. See poiss loeb, peaaegu iga päev. Ja tüdruk, kellest sai õpetaja, loeb oma õpilastele ette. Igal reedel. Nädalast nädalasse. Ja kui ta mõnikord unustab, tuletavad lapsed talle meelde.

Ja mis saab kirjanikust, luuletajast? Suve saabudes lööb ta jälle haljendama. Ja taas kord söövad teda tema enda lood ja luuletused, mis seejärel igasse ilmakaarde laiali lendavad. Ikka ja alati.

Sloveeni keelest tõlkinud Kadri Põdra

Tekst pärineb Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehelt

Luulepäev

Nädalavahetusel, 21.märtsil tähistati rahvusvahelist luulepäeva. Ikka selleks, et rohkem tähelepanu pöörata luule lugemisele, kirjutamisele ja avaldamisele. Selle päeva tähistamiseks siia ka üks vahva luuletus.

Vladislav Koržets

“Sõnum”

Kes kunagi kuidagi kedagi,
see samuti seda ja todagi
ja kindlasti sihukest midagi
ja mitte niisama, vaid vägagi.

Eks minagi kunagi midagi
ja tõtt-öelda isegi vägagi,
võib-olla ma isegi sedagi,
kuid juba on rohtunud radagi.

Mu sõber, kui sinagi midagi
või kunagi kuidagi kedagi,
siis silmas pea kindlasti sedagi
ja mitte niisama, vaid vägagi.